Väljavõte Andres Aru artiklist „Ikka veel ihunuhtlus?" ajakirjast „Märka last" (sügis 2012)

KEHALISE KARISTAMISE NEGATIIVSED TAGAJÄRJED

Ehkki on ilmselge, et laste kehalisel karistamisel on negatiivne mõju, on endiselt arvestatav hulk lapsevanemaid, kes peavad lapse löömist teatud juhtudel põhjendatuks ja vajalikuks. Tutistamist, laksu või vitsaandmist nähakse eelkõige üleannetu lapse korralekutsumise viimase abinõuna. Kehalist karistamist õigustades rõhutatakse selle vahetut mõju – laps allub kiiresti vanema korraldusele ja lõpetab ebasoovitava käitumise, kuid jäetakse piisava tähelepanuta pikaajalised negatiivsed tagajärjed, mis võivad sellega kaasneda:

• Mitte ainult tõsine kehaline väärkohtlemine, vaid ka ühekordne tutistamine või vitsalaks jätavad lapse hinge haava.
• Kannatada saab lapse enesehinnang. See ei pruugi kohe välja paista, kuid vägivalla kasutamine kasvatusmeetodina kahandab lapse turvatunnet ning kahjustab vanema ja lapse vahelist usalduslikku suhet.
• Mõned arvavad, et kui vitsa annab armastav vanem, siis on seda lapsel kergem taluda ja see ei avalda arengule kahjulikku mõju. Psühholoogid aga kinnitavad, et oma vanemalt saadud ihunuhtlust võib lapse psüühikale isegi rängemalt mõjuda kui vägivald võõra inimese poolt. Võõra eest saab laps alati oma vanematelt abi ja kaitset leida, aga kui haiget teeb oma vanem, siis tunneb laps ennast kaitsetuna ega oska tihti kuskilt abi otsida.
• Uuringud on kinnitanud, et positiivsete kasvatusmeetodiga on võimalik kehalise karistamisega tekitatud negatiivseid tagajärgi teatud määral pehmendada, kuid kahjulikku mõju lapsele täielikult ära hoida ei õnnestu.
• Lapsed, keda on kehaliselt karistatud, kannatavad teistest lastest sagedamini stressi, ärevuse ja teiste psüühikahäirete all.
• Kehaliselt karistatud lastel on teistega võrreldes rohkem probleeme koolis edasijõudmisega, samuti on need lapsed ka ise vägivaldsemad.
• Laps, keda on kehaliselt karistatud, kaldub arvama, et vägivald ongi elu loomulik osa ja probleemide lahendamise viis ning ennast peabki vägivalla abil kehtestama.
• Kehalise karistamise negatiivsed mõjud võivad ulatuda lapsepõlvest kaugemalegi, täiskasvanuikka. Inimesed, kes on lapsena kogenud vägivalda, on täiskasvanuna vägivaldsemad ning panevad sagedamini toime õigusrikkumisi kui inimesi, kes on üles kasvanud vägivallavabas keskkonnas.

Samas on oluline mõista, et kehaliselt karistatud laste puhul on hulga suurem tõenäosus, et neil on probleeme vaimse võimekusega, et nad on ise agressiivsed ja panevad toime õigusrikkumisi, kuid see ei tähenda, et need probleemid on eranditult kõigil inimestel, keda on lapsena kehaliselt karistatud.