Seitsmeaastasel on lapsel on soov mõelda ja lahendada juba ülesandeid, mis ei ole seotud pelgalt mänguga. Lapsel on soov õppida, omandada uusi teadmisi, täita täiskasvanud juhendaja nõudmisi. Oluliseks motiiviks saab eakaaslaste positiivne hinnang ja sümpaatia.  Grupis hakkab lastel kujunema oma positsioon, organisaatori oskused ja harjumused.

Selles vanuses laps püüab kõigega iseseisvalt hakkama saada ning on tundlik oma ebaõnnestumiste ja teiste hinnangute suhtes. Tegutsedes toetubki ta oma tegevuse kohta tulnud tagasisidele, eakaaslaste antud hinnangutele ja võrdlusele teistega. Lähedastelt inimestelt otsib 6-7-aastane laps vastastikkust mõistmist ja kaasaelamist oma tunnetele. Seitsmeaastane peaks oskama märgata kaaslase tundeid, olla tähelepanelik ja abivalmis.

Lasteaias on koolieelikute päevakavas tegevusi, mis soodustavat sujuvat sisseelamist kooliellu. Enam tähelepanu pööratakse psüühiliste protsesside, taju, mälu, kujutluste ja mõttetöö arendamisele ning õppimise alusoskuste kujundamisele. Koolivalmiduse puhul on olulised kolm arenguaspekti: vaimne, sotsiaalne ja füüsiline.

SOTSIAALSED OSKUSED:

Soov õppida. Huvi uute teadmiste ja oskuste vastu. Vanem saab lapse huvi hoida ja õhutada, jagades lapsele positiivseid signaale, mis on seotud õppimisega. Soov töötada koos täiskasvanuga.
Soov tegutseda koos eakaaslastega. Ühine tegutsemine konkreetses ruumis ja ajal tähendab lapsele oskust töötada koos teistega, kuulata kaaslasi ja taandada vajadusel iseennast. On normaalne, et koolieelses eas ja varases koolieas tekivad lastevahelised konfliktid kergelt ja kulgevad ägedalt, kuid kestavad enamasti lühikest aega. Vastandumistele aitab kaasa emotsionaalsus: laps on vahetu ja erutub kiiresti, mis on põhjustatud sellest, et närviprotsessid liiguvad peaaju suurte poolkerade koores kiiresti. Kuid järgmine stiimul, uus tegevus, uus mulje peaks eelmise peatselt „kustutama". Soov lõpetada ettevõetud tegevus. Laps on suutlik viima alustatud tegevuse lõpuni.
Kohanemisvõime. Et kooliga kohanemine oleks lapsele sujuvam, tutvustage talle, et koolis kehtivad reeglid, tavad, rituaalid, lubatu ja keelatu võivad olla teistsugused kui kodus ja lasteaias.
Toimetulek eneseteenindamisega. Kooli minev laps peaks hakkama saama riidesse panemisega, sh nööpide kinni panemisega ja paelade sidumisega.
Tahtelise käitumise elemendid. Laps on suuteline kestvamaks tahtepingutuseks.

6-7a laps peaks oskama mängureeglitest kinni pidada, mängus kaotust taluda, seletada teistele reegleid, mõista korraldusi, täita antud tööülesandeid ja viia alustatu lõpuni, kuulata ja arvestada kriitikat, valitseda oma emotsioone, käituda vastavalt ühiselu reeglitele.

VAIMNE ARENG

Seitsmeaastane laps peab suutma kuulata ja kuulda, vaadata ja näha. See eeldab tähelepanu keskendumisoskust ja vaatlusoskust. Laps peab suutma tegutseda vähemalt 10 minutit. Laps suudab pähe õppida ja ette kanda kahe salmi pikkust luuletust. Laps märkab ümbritseva maailma sarnasusi, erinevusi ja seoseid. Ta oskab arutleda ja ennast arusaadavalt väljendada.6-7a laps oskab loendada kahekümneni. Liita ja lahutada vähemalt viie piires, orienteeruda ajas – nädalapäevad, kuud, aasta, aastaajad, kll (täistund). Teab oma sünnipäeva, kodust aadressi. Oskab koostada mõistatusi, ümberjutustada täpselt mõne jutustuse või telesaate. Nimetada häälikute järjekorda sõnas, tunda tähti ja lugeda lihtsamaid sõnu kokku (vähemalt 2 silbilisi). Vaimne areng on seotud kindlate oskuste ja omadustega:

  • Vaatlusoskus. Vaatleb ja võrdleb sihipäraselt; on võimeline tähelepanu ülesandele koondama ka siis, kui see tundub talle igavavõitu;
  • Kuulamisoskus. Laps oskab kuulata vanemate, õpetajate ja eakaaslaste juttu seda katkestamata; ta jälgib, paneb tähele ja peab meeles täiskasvanu seletusi;
  • Võrdlemis-, järjestus-, mõõtmis-, loendamis- ja rühmitamisoskus. Oskab järjestada esemeid suuruse, pikkuse, kõrguse või kuju järgi; Tunneb ja nimetab lihtsamaid kujundeid (ring, ruut, kolmnurk, ristkülik); Oskab pilguga haaramise või loendamise teel kindlaks teha esemete arvu; teeb vahet heledamatel ja tumedamatel värvidel.
  • Kujutlus ruumist. Laps tunneb ruumiga seotud põhimõisteid (all, üleval, peal, kohal, vahel) ning oskab neid praktikas rakendada;
  • Arusaam ajast. Laps teab oleviku, mineviku ja tulevikuga seotud sõnu (eile, täna, homme) ning oskab kirjeldada sündmuste ajalist järgnevust (järgmisel aastal, eelmisel nädalal).
  • Teab nädalapäevade ja kuude nimetusi ning nende järgnevust. Teab, mitu päeva on nädalas ja mitu kuud aastas. Teab aastaaegadele iseloomulikke tunnuseid ning aastaaegade järgnevust;
  • Suudab leida sarnastele asjadele ühise üldnime. Väljendusoskuse alaliik on jutustamisoskus: laps on võimele jutustama oma kogemustest, suudab rääkida pildi põhjal ning jutustada kuuldud loost või nähtud filmist. Oskab rääkida endast (eristab mõisteid ees- ja perekonnanimi, teab enda vanust, sünnikuupäeva ning kodust aadressi) ja oma tegevustest ning kavatsustest; Lisaks väljendusoskusele on oluline ka hääldus. Omandatud peaks olema kõikide eesti keele häälikute õige hääldus. Kõne peaks olema hästi mõistetav ka võõramale täiskasvanule.

FÜÜSILINE ARENG

Lapse füüsiline areng hõlmab kõigepealt lapse tervislikku üldseisundit. Tähtsad on ka liikumisaktiivsus ning vastupidavus, erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaal, oskus valitseda oma liigutusi ja liikumist. Kehalisest arengust oleneb lapse koormustaluvus ja töövõime. Selles vanuses laps peab huvi tundma oma kehaliste võimete ja tulemuste vastu, samas ei tohi võitu üle tähtsustada. Eriti oluline on füüsilises arengus selles vanuses peenmotoorika areng (sõrmede töö) – see on ilusa käekirja alus. Oluline on ka mõlema käe koostöö, mida aitab meisterdamine, kartuli koorimine jm kahe käe koostööd nõudvad tegevused. 7a laps oskab sooritada hästi täpsusviskeid, hüpata hüppenööriga,  sõita kaherattalise rattaga, punuda palmikut, lõigata täpselt joont mööda, voltida paberist näidise järgi, võtmega ust avada ja sulgeda, haamriga naela pihta lüüa, lõnga keraase kerida, paelu kinni siduda.

 

 SAAD MIND AIDATA KUI:

  1. Innustad mind jutustama päeval toimunust, vaadatud filmist, sõpradest.
  2. Mängid minuga lauamänge, liikumismänge, osavusmänge, sportmänge.
  3. Nõuad minult kohustuste täitmist.
  4. Karistamise asemel arutled minuga minu tehtud vigade üle.
  5. Õpetad mind välja elama oma emotsioone
  6. Kuulad minu mõtteid, arusaamu, muljeid
  7. Lubad mind ronida, hüpata, joosta, jalgrattaga sõita – teha kõike seda, mis määrib või lõhub riideid.
  8. Lubad mul kääridega lõigata
  9. Loed mulle igal õhtul unejuttu ja vestled minuga erinevatel olulistel teemadel.
  10. Võimaldad kodus mulle oma nurga esemetega, kus saan kirjutada, lugeda, värvida, voolida ja aitad ning juhendad mind
  11. Vastad väsimatult minu küsimustele
  12. Arutled ja jutustad minuga vaadatud multikatest ja lastesaadetest
  13. Harjutad minuga häälikute kuulmist sõnas, tähtede meeldejätmist ja sõnade kokku lugemist
  14. Teeme koos perega toredaid asju – käime külas, loomaaias, muuseumis, teatris jne