5-6-aastane on oma tegevustes eelkõige orienteeritud tunnustusele, tähelepanule ja emotsionaalsele toetusele. Selles vanuses lapse käitumine on üldjuhul teadvustatud – ta võib oma käitumist selgitada. Lapsele on väga oluline kiitus ja täiskasvanu eeskuju. Oluline on viibida eakaaslaste seltskonnas, see annab talle võimaluse leida oma koht maailmas. Laps võrdleb end, oma toiminguid eakaaslastega.

SOTSIAALSED OSKUSED:
5-6-aastane laps peaks suutma keskenduda ühele konkreetsele tegevusele juba 20 – 30 minutit. Lapse mängule on omane suur iseseisvus ning rollimänge mängides kasvab koos lapse vanusega ka nõudlikkus rolli täitmise suhtes – enne mängu arutletakse kaaslasega mängusüžee üle (kõigepealt söödame lapsi, siis läheme nendega jalutama), lepitakse kokku rollijaotus (mina olen ehitaja, sina oled autojuht) ning luuakse mängukeskkond (olemasolevad mänguasjad, meisterdavad puuduolevad mänguasjad, ehitavad vajalikud ehitised). Mängudes ja tegevustes järgib reegleid ning jälgib tähelepanelikult kokkulepitud reeglite täitmist ka teiste poolt. Sageli eelistavad nad omasoolisi mängukaaslasi ning enamasti on kujunenud esimesed sõprussuhted. Selles vanuses lapsed peaksid tajuma ka teiste inimeste emotsioone ja seisukohti ning arvestama sellega käitumises ja vestluses.

VAIMNE ARENG

5-6 aastane peab oma koolieelse arengu ning ka õppimise tulemusel midagi teadma ja oskama, kuid kõik need teadmised peab ta omandama täiskasvanute suunamisel ja iseenda soovil, oma loomulikust uudishimust, huvist maailma ja asjade ja nähtuste vastu.  5-6 aastane laps oskan loendada kümneni, orienteeruda ruumis: vasak-parem, üleval-all, ääres-keskel, nurgas. Ta tunneb aastaaegu ja nende järjekorda. Teab oma sünnipäeva. Tunneb tähti, kuuleb häälikuid sõnas, määrab nende järjekorda. Tihti on see vanus, kus lapsed hakkavad juba kokku lugema lühemaid sõnu.

Kõnes ei tohiks enam esineda hääldusvigu, eksimusi võib esineda lapsele tundmatute, võõrsõnade ning harva kasutatavate ja keerulise struktuuriga sõnade hääldamisel. Kuid kui laps ka hääldamisel eksib, peaks ta suutma hääldust õige näidise järgi parandada.

5-6-aastane laps kasutab kõnes nii liigi- kui üldnimetusi ning areneb omadussõnade kasutamise oskus. Ta mõistab ja kasutab õigesti aega väljendavaid nimisõnu hommik, päev, õhtu, öö ning eile, täna, homme. Seoses tärkava huviga sotsiaalsete suhete ja eetiliste probleemide vastu, hakkab laps rohkem kasutama inimest ja inimese tegevust iseloomustavaid sõnu (nt kurb, õnnelik, aus, lohakas). Ta mõistab ja kasutab omadussõna võrdlusastmeid, tegusõna täis- ja lihtminevikku ning tingivat kõneviisi. Laps hakkab järjest enam arvestama kuulajat: lapse kõne on vähem situatiivne, st mõistetav ka väljaspool konkreetset situatsiooni.
5-6-aastastel lastel kujuneb oskus eristada häälikuid lühemates sõnades, milles ei esine sulghäälikuid või kaashäälikuühendeid. Häälikanalüüsi oskuse kujundamisele peaks selles vanuses suurt tähelepanu pöörama. Tunneb huvi tähtede ja numbrimärkide vastu.

Soovitusi lapse kõne arendamiseks:

  • tutvustada lapsele erinevaid võõrsõnu ja harjutada nende hääldamist;
  • pikemate, 3-5silbiliste konsonantühendeid sisaldavate sõna hääldamine, nt krokodill, vahvlikook;
  • rühmitamisülesanded ühe konkreetse tunnuse alusel ning rühmitusaluste leidmine ja põhjendamine;
  • mõistatusülesanded: täiskasvanu kirjeldab mõnda nähtust või objekti ning laps arvab. Näidise alusel koostab ka laps selliseid „mõistatusi" täiskasvanule lahendamiseks;
  • selgitage lapse Teie enda, tema või raamatutegelase tundeid ja käitumist. Suunake last arutlema enda ja kaaslaste käitumise üle, andma käitumisele hinnanguid ja neid põhjendama;
  • õpetage last tehtust kokkuvõtteid tegema ja plaane koostama, kasutades vastavaid määrsõnu (nt Eile tegime …, Käisime …, Mida me homme teeme?);
  • abstraktsemate sõnade tutvustamiseks, millel puudub vahetus seos tajuga, saab kasutada lühitekste, kus kirjeldatakse kellegi käitumist lapsele tuttavas situatsioonis, tegelase mõtteid ja tundeid;
  • harjutada objektide järjestust (ees, järel), ajasuhteid (enne, pärast, varem, hiljem) ja ruumisuhteid väljendavate sõnade mõistmist ja kasutamist;
  • laske lapsel jutustada korduvalt loetud, kuuldud loo järgi.

FÜÜSILINE ARENG

.Selles vanuses laps tunneb huvi oma kehalise võimete ja tulemuste vastu. Samas ei tohi võitu üle tähtsustada. Eriti oluline on füüsolises arengus peenmotoorika areng (sõrmede töö). Oluline on ka mõlema käe koostöö (nt kartuli koorimine). 6-7 aastane oskab sooritada täpsusviskeid, hüpata hüppenööriga, ühel jalal hüoates pöörata, ronida redelil vahelduva sammuga, sõita kaherattalise jalgrattaga, punuda patsi.

SAAD MIND AIDATA KUI:

  1. Räägid mulle oma tunnetest ja küsid minult, kuidas ma end tunnen.
  2. Innustad mind jutustama päeval toimunust, vaadatud filmist, sõpradest.
  3. Nõuad minult alustatud töö lõpetamist ja enda järel koristamist
  4. Mängid minuga liikumismänge, lauamänge, osavusmänge, sportmänge.
  5. Lubad mul kääridega lõigata ja juhendad mind.
  6. Teed minuga kodus kirja eelharjutusi, ruutude jäljendamist ruudulisel paberil, lainelist joont, kriipse, täppe, ringe.
  7. Vastad väsimatult minu kõikidele küsimustele või suunad infot otsima raamatutest, arvutist.
  8. Juhid minu tähelepanu looduses toimuvatele muutustele.
  9. Kuulad minu jutustusi, õpetad mulle tähti.
  10. Loed mulle igal õhtul unejuttu ja vestled minuga erinevatel olulistel teemadel.
  11. Lased mul palju õues, värskes õhus mängida.
  12. Teeme koos perega toredaid asju – käime külas, loomaaias, muuseumis, teatris jne