SOTSIAALSED OSKUSED:

3-4-aastane laps on aktiivne tegutseja, kes tahab olla iseseisev, kuid sageli ei ole tal enda suutlikkusest ettekujutust. Ta väärtustab oma saavutusi ja tunneb nende üle uhkust, kuid vajab oma tegevuse tunnustamist ja pidevat tähelepanu ka täiskasvanu poolt. Seetõttu on oluline anda lapse käitumisele positiivset tagasisidet ning kiitke teda hooliva ja abistava käitumise eest. Ebaõnnestumiste korral lohutage last ja aidake tal enda tunnetega toime tulla, see aitab kaasa enesekindluse ja turvalisuse suurendamisele.

Soosige ja soodustage igati 3-4-aastase lapse iseseisvust ja isetegemist. Näiteks riietumine võtab tal küll rohkem aega, kuid lubage tal võimalikult sageli siiski ise riietuda.

3-4-aastasena õpib laps mängima kõrvuti ühe-kahe lapsega ning lapsed hakkavad mängima rollimänge ehk laps võtab mõne täiskasvanu rolli ja hakkab tegutsema vastavalt rollile – ema, arst, müüja jms. Selles vanuses laps küll osaleb ühistegevuses (näiteks ehitusmängus, rollimängus, kunstitegevuses), kuid eelistab siiski üht mängukaaslast rühmale. Meelsasti osaleb ja huvitub võistlusmängudest ning tahab mängus olla edukas. Eakaaslastega konflikti sattudes võib reageerida agressiivselt (nt lööb kaaslast). Selgitage lapsele sõbralikult, kuidas lahendada vaidlusi ja konfliktsituatsioone.

KÕNE ARENG

3-4-aastane laps väljendab sõnaliselt lihtsamaid emotsioone, soove, tahtmisi, seisukohti ning püüab jõuda kokkulepeteni. Sõnavara kasv on pidev (areneb edasi baassõnavara), kuid põhirõhk on selles vanuses grammatika omandamisel. 3-aastaste laste puhul võib esineda pikemate sõnade hääldamisel lühendamist ning samas ei ole paljudel lastel veel kujunenud ühe või mitme raskemini hääldatava hääliku (/r/, /s/, /k/, /õ/, /ü/) õige hääldus. Samas võivad nad häälikutest veel L-i ja T-i hääldada titalikult pehmelt.

3-aastastel lastel võib esineda kiirkõnet. Lastel on palju muljeid, mida tahaks teistega jagada, kuid paraku ei ole kõne areng veel mõtlemise arengule järele jõudnud. Seepärast võib laps hakata kordama silpi (nt mi-mi-mi) või sõna (nt mina-mina-mina). Seda ei saa nimetada kogelemiseks, vaid tegemist on sellisel juhul kiirkõne ehk kordamisega, mille ajal laps püüab leida sobivat sõna. Enamasti möödub kiirkõne iseenesest. Mõned lapsed aga võivad silpe ja sõnu kordama jäädagi ning siis on vajalik pöörduda logopeedi juurde.

Oluline on meeles pidada, et lapsed õpivad õigesti hääldama täiskasvanu kõnet kuulates ja jäljendades. Nagu ka muud kõne elemendid, omandavad lapsed õige häälduse erineva kiirusega. Eesti keelt kõneleval lapsel peaks hääldus (nii silbi- ja vältestruktuur kui ka häälikkoostis) olema välja kujunenud umbes 5a vanuselt.

Soovitusi lapse kõne arendamiseks:

  • Lapse kõne ja väljendusoskuse soodustamiseks saatke enda ja lapse tegevust kõnega ning vestelge lapsega igapäevategevuste käigus võimalikult palju. Eeskuju toel õpib laps paremini ja julgemalt väljenduma ning nii paranevad ka tema sõnakasutus ja lauseehitus.
  • Suunake ka last kommenteerima enda ja teiste tegevust. Kasutage selleks korralduse (nt Räägi mulle, mida sa karuga teed?), mitte küsimuse vormi. Ergutage last küsima ja rääkima sellest, mida ta näeb või kuuleb.
  • Vestelge lapsega toimunud ja eelseisvatest sündmustest. Kasutage vestluste käigus lapse jaoks uusi sõnu ning selgitage lapsele sõna tähendust. Ärge kasutage kõnes titalikke väljendeid, nt mammud, tuttu, ninnu jms.
  • Kasutage oma kõnes võimalikult palju omadussõnu ja mõisteid. Detailide nimetuste ja omadussõnade mõistmise ja kasutamisoskuse kujundamiseks võib kasutada piltide ja joonistuste täiendamist ning võrdlemist (näiteks pikad mustad patsid, lühikesed heledad juuksed; suur valge kann jne).
  • Tähelepanu tuleks pöörata tegusõnade kasutamisele. Oluline on, et laps kuuleks ja kasutaks tegusõnu koos laienditega (lõikab noaga, lõikab riiet jne).
  • Otstarbekas on aidata kujutlusi ja seeläbi ka sõna tähendusi täpsustada, esitades suunavaid küsimusi, nt Mida … teha saab? Kuhu …pannakse? Millise kujuga /mis värvi/ mis maitsega…on? Kus …elab? Millest tehtud on?
  • Ergutage last inim- ja/või loomakujukestega loovalt mängima, pannes need omavahel rääkima ehk õpetage lapsele moodustama lauseid dialoogis kahe mänguasja vahel (laps ja täiskasvanu vahelduvates rollides).
  • Korrake lapse valestiöeldud sõna/lauset oma kõnes mitu korda õigesti. NB! See ei ole vigadele tähelepanu pööramine ja nende parandamine, vaid õige kõnenäidise andmine.
  • Lugege lapsele sageli jutukesi ette, jutustage loetut oma sõnadega ümber ja/või laske ka lapsel kuuldud lugu võimalikult iseseisvalt teile jutustada. Raamatut lugedes osutage detailidele või tegelastele.
  • Lapse sõnavara, mõtlemise ja tähelepanu arendamiseks sobivad mitmesugused sortimismängud ja asjade liigitamine (värvuse, pikkuse, vormi, suuruse, mõiste järgi). Nt. paluge lapsel ühte karpi korjata loomad, teise riided vms ning nimetada igat eset eraldi; paluge lapsel leida (või otsige koos) poest rohelisi asju, tänaval musti autosid jne.
  • Suulised korraldused/juhised esitage lapsele selgelt, lihtsalt ja positiivselt, vältige negatiivseid vorme ( soovitavalt palun pane uks kinni, mitte ära jäta ust lahti )
  • Kõnet arendavad ka käelised tegevused, nt kääridega lõikamine (nt mööda joont lõikamine; esialgu võite paberit ise hoida), voolimine, rebimine, pliiatsitega värvimine/joonistamine.

Kasutatud allikad: „Lapse kõne arendamine", koostajad Merit Hallop ja Marika Padrik, TÜ 2009

FÜÜSILINE ARENG

Neljaastane laps peab ise saama kinni ja lahti teha nööpe. Ta suudab joonistamisel oma kätt valitseda ja rebida ning lõigata mööda sirgjoont. Lapsed suudavad kahe jalaga hüpates edasi liikuda, pugeda ja roomata toolide, pinkide ning nööri alt läbi. Täpsusviskel suudavad nad palli vista umbes kahe sammu kauguselt kasti. Oskavad palli üles visata ja kinni püüda, põrgata ja püüda suurt palli. Seista ühel jalal toeta 8 sek ja hüpata harki-kokku.

 

VAIMNE ARENG:

3-4A AASTANE LÄHTUB OMA TEGEVUSTES UUDISHIMUST. Esemete vaatlemisel oskab laps näha nendevahelisi seoseid, omadusi, sarnasusi, erinevusi. Just võrdlemisel

  SAAD MIND AIDATA KUI:

  1. Innustad mind jutustama päeval toimunust, vaadatud filmist, sõpradest.
  2. Mängid minuga liikumismänge, lauamänge, osavusmänge, sportmänge.
  3. Lubad mul kääridega lõigata, rebida. Lükkida pärleid  ja juhendad mind.
  4. Annad mul võimalust joonistada, värvida, õpetad mulle värvide nimetusi ja suunad õiget pliiatsi- ja lusikahoidu.
  5. Juhid minu tähelepanu ümbruskonnast toimuvale. (Näe traktor sõidab. Suur kollane traktor…)
  6. Loed mulle igal õhtul unejuttu ja vestled minuga erinevatel olulistel teemadel.
  7. Lased mul palju õues, värskes õhus mängida.
  8. Lased mul ISE asju teha J
  9. Õpeta mind loendama, sorteerima esemeid värvi, suuruse ja kuju järgi.
  10. Teeme koos perega toredaid asju – käime külas, loomaaias, muuseumis, teatris jne