1-2 aastase lapse areng

 

 

Aastane laps laliseb aktiivselt, kombineerides sealjuures omavahel täis- ja kaashäälikuid.  Ta oskab öelda kaks või lausa kolm lihtsat sõna, mis on sageli ainult lapse lähedastele arusaadavad. Kui lapse kõne areng on aeglasem, siis võib olla tegemist konkreetse lapse iseärasusega, kuid see võib viidata ka võimalikule kuulmishäirele. Aastasel lapsel on arenenud žestid: ta oskab lehvitada, sülle tahta, pead raputada, oma lähedastel ja võõrastel inimestel vahet teha ning seetõttu on sel ajal aktuaalne ka võõrastamine. Aastane laps oskab osutada asjadele, mida soovib enda kätte saada, ta nõuab aktiivselt tähelepanu ja teab, kuidas manipuleerida.

Aastane laps tunneb oma nime ära ja reageerib sellele.

 

Kuni teise eluaastani puudub lastel otsene vajadus teiste omaealistega suhelda - seega ei tasu muretseda, kui teie laps eelistab suurema osa ajast pigem omaette tegutseda. Lapse arengul mängib väga olulist rolli hoopis aktiivne kontakt lähedastega: temaga tuleb rääkida, talle laulda, jutte lugeda või jutustada, teda paitada, masseerida, temaga koos võimelda ning jalutamas käia. Kõige tavalisemad igapäevased tegevused soodustavad märkimisväärselt ja igakülgselt lapse arengut.

 

KÕNE ARENG

 

• Laps hakkab kasutama lühikesi, 1-2 silbilisi sõnu.
• Laps nimetab tegevusi (nt süüa, juua), nimisõnu (nt mõmmi, auto) ja isikuid (nt emme, issi).
• Laps näitab nimetatud kehaosi või esemeid.
• Laps täidab lihtsamaid korraldusi (nt vii pall issile).
• Laps vastab lihtsatele küsimustele (nt kus on auto?).
• Laps kasutab kehakeelt ja osutab.
• Laps hääldab selgelt enamikku täishäälikutest.
• Tavapäraselt on teise eluaasta lõpuks lapse sõnavaras vähemalt 20-50 sõna.

 

2-3 aastased

Teisel eluaastal muutuvad lapsed kõndimisel kindlamaks ja kolmandal eluaastal suudab enamus lapsi ka hüpata ja joosta. Oluline areng toimub peenmotoorikas – lapse haaramisliigutus täpsustub ja võimaldab haarata väga erineva kuju ja suurusega esemeid. Areneb kahe käe koostöö. Juba esimese eluaasta lõpus näitab enamus lapsi üles initsiatiivi söömisel ise lusikat või tassi kasutada. Need oskused täiustuvad teisel eluaastal ning kolmandal eluaastal suudavad paljud lapsed süüa juba üsna iseseisvalt ja puhtalt. Selles vanuses õpivad lapsed ka tualetti kasutama ja käsi pesema. Riietumisel õpitakse enne riideid seljast võtma ja kolmanda eluaasta lõpus suudab enamus lapsi ka ise lihtsamaid riideid selga panna, kuigi võivad veel kohati suunamist vajada. Sel perioodil õpivad lapsed kasutama asju funktsioonipäraselt ja arvestavad tegutsedes asjade omadustega – ümmargusi asju saab veeretada ja kandilisi üksteise otsa laduda; lusikaga süüakse, pliiatsiga joonistatakse ja võtmega avatakse uksi. Üksikud tegevused seotakse kokku ka süzeega järgnevusteks ning imiteeritakse täiskasvanute käitumist – nukule antakse süüa ja pannakse ta seejärel magama.

Lisaks sellele hakkavad selles vanuse lapsed end eristama täiskasvanust ja mõistavad, et nende soovid ei pruugi täiskasvanute omadega kokku langeda. Lapsed naudivad ise hakkama saamist ja seda, kui neil lastakse uusi tegevusi proovida.

 

 

Kõne areng

Lapse üksikutest sõnadest saavad laused ja lapsega saab juba igapäevastel teemadel pikemalt arutada.

• Laps mõistab situatsiooniga seotud kõnet ja korraldusi.
• Laps eristab oma pereliikmete hääli ja tuttavaid helisid.
• Laps kuulab täiskasvanu kõnet tähelepanelikult ning kordab sõnu ja lauseid.
• Laps hoiab täiskasvanuga suheldes silmsidet.
• Lapse kasutab enamasti 1-2-silbilisi sõnu ning võib pikemaid sõnu lühendada.
• Laps hääldab sõnades õigesti lihtsamaid häälikuid: /a, e, i, o, u, p, m, t, l/.
• Laps kasutab suheldes 1-2-sõnalisi väljendeid, mis ei pruugi esialgu olla grammatiliselt õiged.
•  

Soovitusi lapse kõne arendamiseks:

• Lapse kõne ja väljendusoskuse soodustamiseks saatke enda ja lapse tegevust kõnega ning vestelge lapsega igapäevategevuste käigus võimalikult palju. Eeskuju toel õpib laps paremini ja julgemalt väljenduma ning nii paranevad ka tema sõnakasutus ja lauseehitus.
• Suunake ka last kommenteerima enda ja teiste tegevust. Kasutage selleks korralduse (nt Räägi mulle, mida sa karuga teed?), mitte küsimuse vormi. Ergutage last küsima ja rääkima sellest, mida ta näeb või kuuleb.
• Vestelge lapsega toimunud ja eelseisvatest sündmustest. Kasutage vestluste käigus lapse jaoks uusi sõnu ning selgitage lapsele sõna tähendust. Ärge kasutage kõnes titalikke väljendeid, nt mammud, tuttu, ninnu jms.
• Kasutage oma kõnes võimalikult palju omadussõnu ja mõisteid. Detailide nimetuste ja omadussõnade mõistmise ja kasutamisoskuse kujundamiseks võib kasutada piltide ja joonistuste täiendamist ning võrdlemist (näiteks pikad mustad patsid, lühikesed heledad juuksed; suur valge kann jne).
• Tähelepanu tuleks pöörata tegusõnade kasutamisele. Oluline on, et laps kuuleks ja kasutaks tegusõnu koos laienditega (lõikab noaga, lõikab riiet jne).
• Otstarbekas on aidata kujutlusi ja seeläbi ka sõna tähendusi täpsustada, esitades suunavaid küsimusi, nt Mida … teha saab? Kuhu …pannakse? Millise kujuga /mis värvi/ mis maitsega…on? Kus …elab? Millest tehtud on?
• Ergutage last inim- ja/või looma kujukestega loovalt mängima, pannes need omavahel rääkima ehk õpetage lapsele moodustama lauseid dialoogis kahe mänguasja vahel (laps ja täiskasvanu vahelduvates rollides).
• Korrake lapse valesti öeldud sõna/lauset oma kõnes mitu korda õigesti. NB! See ei ole vigadele tähelepanu pööramine ja nende parandamine, vaid õige kõne näidise andmine.
• Lugege lapsele sageli jutukesi ette, jutustage loetut oma sõnadega ümber ja/või laske ka lapsel kuuldud lugu võimalikult iseseisvalt teile jutustada. Raamatut lugedes osutage detailidele või tegelastele.
• Lapse sõnavara, mõtlemise ja tähelepanu arendamiseks sobivad mitmesugused sortimismängud ja asjade liigitamine (värvuse, pikkuse, vormi, suuruse, mõiste järgi). Nt. paluge lapsel ühte karpi korjata loomad, teise riided vms ning nimetada igat eset eraldi; paluge lapsel leida (või otsige koos) poest rohelisi asju, tänaval musti autosid jne.
• Suulised korraldused/juhised esitage lapsele selgelt, lihtsalt ja positiivselt, vältige negatiivseid vorme ( soovitavalt palun pane uks kinni, mitte ära jäta ust lahti )
• Kõnet arendavad ka käelised tegevused, nt kääridega lõikamine (nt mööda joont lõikamine; esialgu võite paberit ise hoida), voolimine, rebimine, pliiatsitega värvimine/joonistamine.

 

 

Kasutatud allikad:

 

0-3-aastased lapsed. https://sisu.ut.ee/evidobjekt/0-3-aastased-lapsed/

1-2-aastane laps. https://koneravi.ee/portfolio/1-2-aastane/

2-3-aastane laps. https://koneravi.ee/portfolio/2-3-aastane/

„Lapse kõne arendamine", koostajad Merit Hallop ja Marika Padrik, TÜ 2009