Põhimõtted

• Laps õpib läbi mängu ja tegutsemise ning eeskuju, kuulamise, kõnelemise, matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, lugemise, kirjutamise, vestlemise, jutustamise, õppekäikude, võrdlemise, arvutamise, modelleerimise, suhtlemise, mängu, harjutamise, lavastusmängude, iseseisvate ja rühmatööde jms. kaudu.

• Täiskasvanu roll on toetada õppimist ja suunata lapse enda tegutsemist eesmärgi suunas. Õppimisprotsess  võimaldab mitmekülgset
  uurimist, katsetamist, loovat mõtlemist ja oskuste harjutamist. Kõik täiskasvanud lasteaias on õpetajad, on eeskujuks ja toetajaks lapsele. Täiskasvanu vastutab teema arendamise ja kogu õpiprotsessi edendamise eest ning analüüsib dokumenteerimisel saadud infot, et planeerida uusi õpikogemusi ja olukordi.
• Õuesõpe, matkad loodusesse, õppekäigud  ja väljas viibimine on olulisel kohal lapse silmaringi, väärtuste ja tervisliku eluviisi kujunemisel
• Laps areneb kehaliselt, vaimselt, sotsiaalselt, emotsionaalselt ning läbi selle kujuneb tal terviklik ja positiivne minapilt ning arusaam tervise hoidmise tähtsusest.
• Õppe- ja kasvatustegevust kavandades ja korraldades arvestatakse laste eripära: võimeid, vanust, sugu, terviseseisundit, keelelist- ja kultuurilist tausta. Last kaasatakse tegevuse kavandamisse.
• Lapse loomulikku huvi toetatakse, saamaks uusi teadmisi. Laps on loominguline ja julge.
• Laps on kaasatud igapäevatoimingutesse ning tal on kujunenud esmased tööharjumused.
• Laps väärtustab Eesti kultuuri ja pere traditsioone ning teiste kultuuride eripära.
• Õpetajad on koostöös vanematega lapse arengu suunajad ning tema arengut toetava keskkonna loojad, kus on tagatud lapse turvatunne ja eduelamused ning positiivne hoiak eesmärgistatud tegevusele.
• Õpetajad abistavad ja toetavad lapsevanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel.

Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikust:

• kavandada oma tegevust ja teha valikuid;

• arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle; seostada uusi teadmisi olemasolevatega ja neid kasutada;
• hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;
• tunda rõõmu enda ja teiste õnnestumistest ning osata toime tulla ebaõnnestumisega.

Korraldus:

Õppe- ja kasvatustegevuse aluseks on Tabasalu Teelahkme Lasteaia õppekava ja Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava.

• Õppe- ja kasvatustöös lähtutakse rühma õppeaasta tegevuskavast (Lisa 1), mis esitatakse hiljemalt 31.augustiks ning kuuplaanist (Lisa 2), milles kajastuvad eesmärgid, teema, õppesisu ja –tegevused.
• Õppeaasta kestvus on 1.septembrist 31.augustini (aktiivne õppeperiood on septembri 3.nädalast kuni mai 3.nädalani). Laste arengu soodustamine toimub aastaringselt, arvestades laste vanust, arengutaset ja huve.
• Aktiivse õppeperioodi välisel ajal toimub valmistumine uueks õppeaastaks (õppeaasta tulemuslikkuse analüüsi, eesmärkide seadmine, ülesannete määratlemine, tegevuskava koostamine jmt).
• Suveperioodil (juuni–august) toimub õppetegevus enamasti õues, suveteemaliste lühiajalisemate projektidena.

Kuuplaane ei koostata e-päevikus ja täidetakse Päeva kirjeldus/õppe- ja kasvatustöö. Pearõhk on mängulisel õuetegevusel ja õpitu kordamisel.

• Jõulu- ja suveperioodil fikseeritakse õppetegevused sel perioodil avatud rühma e-päevikus.
• Õppetegevused toimuvad peale lasteaiaruumide ka õues - õuesõpe, õppekäigud. (Lisa 12 lasteaiast väljaskäimise leht)
• Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab päevarütmi vastavalt laste eale, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ning õpetaja kavandatud õppe- ja kasvatustegevused.
• Päevakavas on ajaliselt kokkulepitud liikumis-, muusika- ja kunstiõpetaja poolt läbiviidavate tegevuste ajad.
• Vajadusel saavad õpetajad teha muudatusi nii tegevuse sisus kui ka ajalises kestvuses.
• Õppe- ja kasvatustöö läbiviimisel lõimitakse erinevaid õppe- ja kasvatustegevuse valdkondi.
• Õppe- ja kasvatustegevus kajastatakse rühma elektroonilises päevikus, kus tegevuste kirjeldused ja analüüsimine on eesmärgipõhised.
• Päev algab hommikuringina, millest edasi jätkub õppetöö suuremates ja väiksemates alagruppides. 3-7-aastaste lastega läbiviidavate planeeritud tegevuste arv päevas on 2-4. Tegevuste pikkus on 3-4-aastaste rühmas orienteeruvalt 20 minutit, 4-5- ja 5-6-aastaste rühmas orienteeruvalt 25 minutit ning 6-7-aastaste rühmas orienteeruvalt 35 minutit.

Õppe- ja kasvatustegevused valdkonniti:  

Mina ja keskkond - sihipärane vaatlus, õppekäigud, arutlemine-vestlemine, katsete tegemine, mudelite ja plaanide tegemine, ehitusmängude mängimine, laste teatmeteoste kasutamine, meediakasvatus.

Keel ja kõne - lastekirjandusega tutvumine; esemete, mänguasjade, piltide vaatlus; jutustamine, luuletuste õppimine; vestlemine; arutamine; lavastus- ja situatsioonimängude mängimine; fantaasiajutustamine, sõna- ja häälikumängud; kirjutamise eelharjutused, tähtede õpe, lugemine ja kirjutamine

Matemaatika - rühmitamine, järjestamine, võrdlemine, arvutamine, mõõtmine (suurused), kujundite tundmaõppimine, orienteerumine ajas ja ruumis.

Kunst rühmas - meisterdamine, voolimine, kleepimine, joonistamine. Kunstitoas – maalimine ja eritehnikad kunstiõpetaja juhendamisel

Muusika – mäng lastepillidel, laulmine, muusikalis-rütmiline liikumine, musitseerimine, muusika kuulamine

Liikumine – kehalise kasvatuse alased teadmised, põhiliikumised, liikumismängud, erinevad spordialad (võimlemine, kelgutamine jt), tants ja rütmika