SOTSIAALSED OSKUSED:

4-5-aastane laps on aktiivne tegutseja, kes omandab uusi teadmisi praktiliste kogemuste ja kõne kaudu. Ta naudib rühma kuulumist, eakaaslaste seltsi ja ühistegevusi ning teeb meelsasti eesmärgi saavutamiseks koostööd. Kuid selles vanuses on laps eriti tundlik teiste hinnangute suhtes – need mõjutavad otseselt tema enesehinnangut. Lapse enesehinnangu toetamiseks rõhutage võimalikult sageli lapse tugevaid külgi ning ebaõnnestumiste korral lohutage last. Selles vanuses hakkab lapsel avalduma huvi sooliste erinevuste suhtes ja sellega peab kasvatamisel kindlasti arvestama.

Selles vanuses lapsed üldiselt naudivad eakaaslaste seltskonda. Seega võimaldage lapsel suhelda eakaaslastega – laps kogeb ja harjutab oma suhtlemis – ja sotsiaalseid oskusi ning õpib teistega arvestama. Lapsed on suutelised oma emotsioone valitsema, see aga ei võimalda oma tundmusi nii intensiivselt läbi elada kui varem. Seetõttu võivad nad olla peale enesevalitsemist nõudnud tegevusi (teatrietendus, külaskäik) rahutud ja lärmakad – nii nad elavad välja endasse kogunenud pingeid.

4-5-aastase lapse kõne areng peaks võimaldama lahendada arusaamatused sõnaliselt. Õpetage teda probleemsetes olukordades probleeme sõnaliselt lahendama ning selgitage talle, millised eelised on sõnalisel lahendusel. Vajadusel harjutage seda.

Tundmused on muutunud püsivamaks (sõprus) ja fantaasia on väga aktiivne. Tähelepanu on püsiv. 4-5-aastane laps tegutseb lühikest aega iseseisvalt, kuid tegutsemiskindluse saavutamiseks vajab veel täiskasvanu abi. Eakaaslased mõjuvad motiveerivalt ning koos nendega tegutseb enamasti meelsasti. Ta on võimeline keskenduma huvipakkuvale tegevusele mõnikümmend minutit. Tal on ettekujutlus numbritest, tähtedest ja sümbolitest ning ta oskab vaadelda ja märgata detaile, olulisi tunnuseid ja seoseid.

KÕNE ARENG

4-aastaste laste hääldamine hakkab lähenema keelenormile, üksikuid raskusi võib esineda pikemate sõnade, tundmatute sõnade ja konsonantühendite (eriti /r/, /s/ ja /k/ häälikut sisaldavate) hääldamisel. Hääldamise areng ja arendamine on seotud häälikute kuulmise ja eristamise ning üldise kõne arenguga. Korrektse hääldamise aluseks on artikulatsiooniaparaadi osade – keele, huulte, pehme suulae, lõualiigese – hea toonus ja liikuvus.

 Lapsed õpivad õigesti hääldama täiskasvanu kõnet kuulates ja jäljendades.

Olulisel kohal on vestlused ja arutelud koos lapsega, raamatute, juttude ettelugemine, et laps kuuleks täiskasvanu kõnet, keele õigeid grammatilisi vorme, omandaks uut sõnavara ning avarduks lapse maailmapilt. Nagu ka muud kõne elemendid, omandavad lapsed õige häälduse erineva kiirusega. Eesti keelt kõneleval lapsel peaks hääldus (nii silbi- ja vältestruktuur kui ka häälikkoostis) olema välja kujunenud umbes 5a vanuselt.

Soovitusi lapse kõne arendamiseks:

  • Lapse kõne ja väljendusoskuse soodustamiseks saatke oma tegevust kõnega ja vestelge lapsega igapäevategevuste käigus võimalikult palju. Eeskuju toel õpib laps paremini ja julgemalt väljenduma ning nii paranevad ka tema sõnakasutus ja lauseehitus.
  • Kasutage oma kõnes võimalikult palju omadussõnu ja erinevaid mõisteid. Detailide nimetuste ja omadussõnade mõistmise ja kasutamisoskuse kujundamiseks võib kasutada piltide ja joonistuste täiendamist ning võrdlemist (näiteks pikad mustad patsid, lühikesed heledad juuksed; ümmargune/kandiline nägu jne).
  • Innustage last oma kogemustest, tegevustest ja soovidest rääkima ja nende üle arutlema. Vajaduse korral täiendage lapse kõnet uute sõnadega või korrake lapse ütlust ise õigesti.
  • NB! See ei ole vigadele tähelepanu pööramine ja nende parandamine, vaid õige kõnenäidise andmine.
  • Laske lapsel reaalset eset või pildil kujutatud eset kirjeldada abistavate küsimuste või näidiskirjelduse abil. Näiteks õhutage teda kirjeldama, milline näeb välja maja, tuba, päkapikk, mis maitsega on toit jne.
  • Kuulmistähelepanu, kuulamisoskuse ja kõne arendamiseks jutustage või lugege lapsele sageli lühijutte ette ning laske lapsel kuuldud lugu võimalikult iseseisvalt teile jutustada ja/või esitage loo kohta küsimusi – nii jõuab ka laps kuuldud teksti mõtteni (ning selleks sobiva loo korral võiks ka lapse käest küsida, kuidas tema ise oleks sellises olukorras käitunud). Raamatut lugedes osutage detailidele ning tegelastele.

Kasutatud allikad: „Lapse kõne arendamine", koostajad Merit Hallop ja Marika Padrik, TÜ 2009

FÜÜSILINE ARENG

Selles vanuses lapse füüsilisel arengul on oluline tähtsus osavuse ja tasakaalu arendamisel. Laps peab suutma ühel jalal seista ja hüpata, hüpata ette-taha-kõrvale tasakaalu kaotamata. Lapsele on head täpsusviske mängud, mis treenivad silma ja käe koostööd. Võib alustada suusatamise õpetamist. Värvimisel, kirjutamisel ja joonistamisel jälgida õiget pintsli- ja pliiatsihoidu ja seda, et käsi ei oleks krampis. Kääridega lõikmaisel ja rebimisel suudab laps jälgida kõverjoont – lõigata ja rebida ringe. 4-5a aastane suudab joonistada joonise järgi ruudu, kolmnurga, puuduvad kehaosad ning kirjutada oma nime.

VAIMNE ARENG

Lapsel hakkab kujunema terviklik arusaam ümbritsevast: ta mõistab keerukaid sõltuvussuhteid ümbritsevast elust (mis mõjutab taime kasvu), laps saab aru mõistatustest ja vanasõnadest. Mõtlemine tugineb lapse enda saadud kogemustele, tegevuse kaudu saadud teadmistele ja oskustele. Täiskasvanult saadud teadmised tahab laps oma tegevustes järele proovida. 4-5a laps oskab loendada 10-ni, ära tunda geomeetrilisi kujundeid (ring, ruut, kolmnurk, ristkülik), mõista aastaaegade vaheldumist, leida üles paarid esemete seast, leida sõnadele vastandsõnad, nimetada trükitähti, ära tunda sõna algustähe hääliku ehk millega sõna algab.

 

SAAD MIND AIDATA KUI:

  1. Räägid mulle oma tunnetest ja küsid minult, kuidas ma end tunnen.
  2. Innustad mind jutustama päeval toimunust, vaadatud filmist, sõpradest.
  3. Nõuad minult alustatud töö lõpetamist ja enda järel koristamist
  4. Mängid minuga liikumismänge, lauamänge, osavusmänge, sportmänge.
  5. Lubad mul kääridega lõigata ja juhendad mind.
  6. Teed minuga kodus kirja eelharjutusi, ruutude jäljendamist ruudulisel paberil, lainelist joont, kriipse, täppe, ringe.
  7. Vastad väsimatult minu kõikidele küsimustele või suunad infot otsima raamatutest, arvutist.
  8. Juhid minu tähelepanu looduses toimuvatele muutustele.
  9. Kuulad minu jutustusi, õpetad mulle tähti.
  10. Loed mulle igal õhtul unejuttu ja vestled minuga erinevatel olulistel teemadel.
  11. Lased mul palju õues, värskes õhus mängida.
  12. Teeme koos perega toredaid asju – käime külas, loomaaias, muuseumis, teatris jne